Just ennist lõppes lumesurfi laager Pallasel ja nüüd on paslik aeg ka kõigile huvilistele teada anda, mis me seal tegime ja kas see laager tõepoolest täitis kõiki neid unenäolisi lubadusi, mida Madise artiklist lugeda sai. Usun, et räägin kõigi reisisellide eest, kui ütlen, et tegemist oli 100% õnnestunud üritusega, mis oli lubatust veelgi vahvam. Pühapäeva hommikul
Kindlasti on päris mitmed näinud Facebookis ringlemas lohereiside sündmusi ja ehk on käinud peast läbi ka näiliselt hullumeelne mõte – mis oleks siis, kui… Tihtipeale jääb see plaan erinevate põhjustel toppama, kuna idee võõrale maale ekstreemspordiga tegelema minemisest võib esmapilgul tunduda päris hirmutav. Olles ise algaja, kes on nüüdseks käinud juba kolmel lohereisil ja saanud
Teine päev algas enamuste jaoks üsna varakult. Usinamad noormehed viskasid kiirelt hommikusöögi sisse ja läksid downwindi sõitma eesmärgiga jõuda Cauipe laguuni ja seal veidi siledamat vett nautida – hoolimata headest tuuletingimustest on lained merel siiski päris kõrged ja murdlainetes sõitmine üsna vaevaline tegevus. Aga kohale jõuti sellegipoolest. Kuyigi pool seltskonnast surfama ei jõudnudki, ei saanud nemadki
Umbes 10 600 km ja pea 40h sõitu hiljem oleme siis lõpuks õnnelikult Cumbucosse kohale jõudnud, esimese triibud, trikid ja nii õnnelikud kui ka õnnetumad õhulennud seljataga ja nüüd siis võtame veidi aega,et teha ka teile väikese update’i meie seikluste kohta. Reis ise algas päris seiklusrohkelt – vaevu jõudsime oma kodinad counteris ära anda kui
Panime e-poele rattad alla ja tõime selle randa. Bussis on olemas kõik, mida üks surfar võib vajada ja kui soojad sügisilmad peaks mingil põhjusel otsa saama, siis olete kõik teretulnud meie bussi riideid vahetama. Bussis on olemas soojendussüsteem ja riietuskabiin. Enam pole põhjust märjal asfaldil või külmal liival varbaid külmetada! Niisiis – näeme rannas! 🙂
Siit üks hea õppevideo selle kohta, kuidas lohet ise õhku viia ja alla võtta kui peaks juhtuma, et oled üksinda sõitma sattunud. Sealjuures tasub mainida, et üksinda lohe üleslaskmine ei ole kindlasti soovitatav, kuid seda oskust võib siiski vaja minna. Lisaks ei ole lohe üksinda üles- ja allaviimine hea idee kitsaste randade ja väga tugeva
10. septembril leiab jälle aset muhe tattoo & elustiilimess Street Mirror Expo, mille osalejate ridu täiendab sel aastal ka No Work Surf Clubi esindus. Lisaks Andrease teemakohaste tätoveeringute imetlemisele saab meie boksis niisama muhedat kalamehelohejuttu ajada, varustusega tutvuda, lihtsalt jalga puhata ja, kui hästi läheb, siis jalapuhkamise kõrvale ka lohesõiduvideosid vaadata. Ja muidugi on mess ise ka vaatamist
“Kas mul peab olema palju jõudu, et lohesurfiga tegeleda? Ma ei ole üldse tugev…” “Kas see asi [lohe] tõmbab mind taevasse? Kardan, et lendan üle majade…” “Ma olen vist liiga raske või kerge. Lohe ei jõua mind vedada või tõmbab mu pikali.” “Kas ma saan omal käel õppida? Internetist leiab ju palju materjali…” “Lohesurfi varustus on kindlasti kallis?!”
Laupäeval 28.08.2016 toimusid Pirita rannas Eesti meistrivõistlused lohesurfi vabastiilis (freestyle). Eesti meistriks tõusis meie oma Pro Rider‘i Martin Kuuspaluga. Järgnevalt interjuu ehk värsked emotsioonid võistlustelt. Andreas: Palju õnne! Kuidas ennast tunned? Martin: Enesetunne on hea. Suutsin saavutada selle aasta eesmärgi ja tulla Eestis esimeseks. Aasta alguses tundus raske ettevõtmine, sest eelmine aasta olin meistrikatel viimane.
Viimasel ajal on prognoos palju eksinud. Sama oht ka järgmised päevad. – E (29.08): Lubab tugevat vihma. Kui üldse, siis sõita saab Katariina flätil. Lohe suurust tuleks vaadata LIVE mõõtjate järgi. Prognoosid lähevad lahku ja suur tõenäosus üldse kuivale jääda (või siis kaldal vihma saada 🙂 ). – T (30.08): Keskmised lohed (Kakumägi, Stroomi,
- 1
- 2